Kalaallit Meerartaanni inuit nutaat

Piffissami kingulliunerusumi Kalaallit Meerartaanni arlalinnik suleqatitaarnikuuvugut. Tamaasa assigiinnik aperivagut tulleriaarlugit Kalaallit Meerartaanni inuit nutaat -nik taallugu saqqummiussatsinni. Naapitassarput siulleq tassaavoq Julie Bauer Larsen. Julie Københavnimi attaveqarnermut aningaasannanniarnermullu immikkoortortaqarfitsinni pisortatut atorfinitsinneqarpoq.

Sooq Kalaallit Meerartaanni atorfik qinnutigiviuk?

Suliaq uannut isumaqarluarlunilu pingaaruteqartutut isikkoqartoq suliffigissallugu pingaartippara. Taamaammat kalaallit meeqqat inuusuttullu ineriartorfiusumik ataatsimoorfeqarnissaannik pilersitsiniarluni sulilernissamut periarfissaq uannut pilerinarluinnarpoq. Meeqqanik, inuusuttunik ilaqutariinnillu siusinnerusukkut suliaqarnikuuvunga, tassanilu misiginikuullugu inuiaqatigiit qanoq pitsaasumik allannguitigisinnaanerat. Ilutigisaanillu suliffimmik pisortatut suliassaqarfiunerusumik, suliffigisannillu ilusilersueqataanissamut periarfissiisumik ujartuivunga.Misigivunga tamanna Kalaallit Meerartaanni tamakkiisumik piviusunngortissinnaallugu.  

Siusinnerusukkut suliffigisannit misilittakkat, suliat imaluunniit suliassat suut maanna atorfigilikkanni atorsinnaavigit?

Inuusuttuaraallunga meeqqat inuusuttullu aasaanerani tammaarsimaartinneqarneranni nammineq kajumissutsikkut sulillunga pisortatut aallartippunga, ukiullu ingerlanerini tammaarsimaartitsinerit assigiinngitsut 12-it peqataaffiginikuullugit. Kingusinnerusukkut nuannaarutigisannik spejderini attaveqaqatigiinnermik suliaqarpunga kingullermillu ’Røde Kors Hovedstaden’ suliffigivara, tassani attaveqaqatigiinnermut pisortatut attaveqaqatigiittarneq suliassallu arlallit allat ilaatigut sulisoqarnermut tunngasut, suliniutinik aqutsineq  digitaliseeriinerlu akisussaaffigalugit.

Maanna atorfigilikkanni suliassatit pingaarnerit suuppat?

Attaveqartarnitta aningaasannanniartarnittalu imminnut ataqatigiilluarnissaat qularnaassavara, suleqatigiit pikkorissut peqatigalugit. Aamma isumagissavara uagut immikkoortortaqarfittut suliffeqarfiup sinneranik sapinngisamik pitsaanerpaamik ikorfartuinissarput, kalaallit meeqqat inuusuttullu sullinnerat ingerlateqqillugulu inerisartuarniassagatsigu. Tamatumunnga atatillugu suliffeqarfiit, pisortat kattuffiillu allat  suleqatiginissaannut periarfissat amerlanerit ujartortussaassavagut.

Suliartornissamut suut kaammattuutapat?

Sulillunga nuannaartarpunga misigigaagakku suliartornera siunnersuineralu allanngueqataasut.

Kalaallit Meerartaanni sulilerninni suut qilanaarinerpaavigit?

Sorpassuit qilanaarivakka. Suleqatit nutaat peqatigalugit pikkorinnerulerlungalu ineriartornissara. Qilanaarinerpaavarali meeqqat inuusuttullu suliffeqarfitsinnut ilaareersut ilaalersinnaasulluunniit naapinnissaat, taakkualu qanoq ineriartornerisa misiginissaat.

… suut unammilligassarivigit?

Januaarimi kalaallisut ilinnialissaanga. Tamanna ajornaatsuunavianngilaq, kisianni oqaatsit paasisaqarfiginissaat pingaaruteqartutut isigiuarpara. 

Kalaallit Nunaanni nalliuttunit ullunilluunniit nalliussisakkanit suna nuannarinerpaaviuk? 

Tamanna akissallugu ajornakusoortippara, sulimi kalaallit ileqqui ilisimasaqarfigivallaanngilakka, kisianni immaqa seqerngup qullariartulerfia toqqassavara. Nalunngilara Kalaallit Nunaanni qaammariartulerneranik nalliussisarneq qangaaniilli atorneqartartoq tamannalumi aamma uanga nuannarilluinnartarpara – qaamarngup uteqqilernera ilisimallugu nuannertaqaaq. 

 

Forrige
Forrige

Kalaallit Meerartaanni inuit nutaat

Næste
Næste

Igarsuarmut nerisassiorsinnaasumik pissarsiorpugut