Aasarsioqatigiinnerit aallatingajalerput!

Ukioq mannattaaq Kalaallit Nunaanni illoqarfinni mikinerusuni nunaqarfinnilu aasarsiortitsissaagut, maanna Nanortalimmi Kullorsuarmilu. Aasaanerani atuanngiffiup nalaani sapaatip-akunnerini marlunni aasarsiortitsisoqaraangat, aasarsiorfiusut uummaarittaqaat sammisassaqartaqalutillu, aamma meeqqat inersimasullu allatorluinnarmik iminnut qanillisarput.

Atuarfiit sunngiffimmillu sammisassaqartitsinerit aasaanerani matoqqasarput, ilaqutariillu ikittuinnaat illoqarfik qimallugu angalanissaminnut periarfissaqartarput. Meerarpassuarnut nunagisap avataaneersunik misigisaqarnissaq ungaseqaaq. Taamaammat najugaqarfimmi aasarsiortitsisoqarnera persuarsiutigineqartarpoq.

Aron 61-inik ukioqarpoq Kullorsuarmilu najugaqarluni. Ukioq manna aasarsiortitsinissamut nammineq kajumissutsimigut peqataaniarluni nalunaarnikuuvoq. Annermik inuusuttut pinngortitaliaqatiginissai qilanaarivai. ”Meeqqanut inuusuttunullu misigisaavoq annertooq – taamatullu inersimasunut. Allarluinnarnik pisoqartarpoq. Ulluinnarisamit allanngoriarneq annertoqaaq, kikkullu tamarmik qilanaarisaqaat”, Aron oqarpoq.

Aasarsiortitsinerit sioqqullugit piareersagassat amerlasaqaat, minnerunngitsumik sumiiffinni ataasiakkaani namminneq kajumissutsimikkut sulisunit. Ukioq manna aasarsiortitsineq Aron-ip (saamimmiit aappaat) nammineq kajumissutsimigut peqataaffigisaasa tallimassaraat.

Maannakkorpiaq ukioq manna aasarsiortitsinerit tapersersinnaavatit. 350 kr-nik tapiissuteqaruit assilissanik atuakkiaq ”The Children of Kullorsuaq” nassiussarsiarissavat. Atuagaq aamma tapiisinnaaneq pillugu paasissutissaqarpoq uani

Sammisassaqarnissamik pisariaqartitsinerit Aasaanerani atuarfik, klubbi timersortarfillu matoqqatillugit meeqqanut inuusuttunullu susassaaleqinarsinnaasaqaaq. Aasarsiortitsinerit tassaapput ataatsimooqatigiiffinnik pilersitsiffiit, meeqqat inuusuttullu peqatigalugit sammisassaqarfiusartut, taamaalillutillu meeqqat inuusuttullu ingerlalluarnissaannut ikorfartuutaasartut. 

Kulturit naapinnerat qitiutillugu Namminneq kajumissutsimikkut sulisut nunarsuarmit tamarmeersut tikerartarput, najugaqarfimmilu namminneq kajumissutsimikkut sulisut peqatigalugit, meeqqat inuusuttullu nuannersunik misigisassaqartittarlugit. Nerisassat takornartaapput, nipilersuutit allaapput, oqaatsillu tusarsimanngisaannakkat atorneqartarput.

Ataatsimooqatigiiffiit nukissaqalersitsisut Ukiut, atuarfimmi klassit assigiinngissutsillu allat akimorlugit ataatsimooqatigiiffinnik pilersitsinissaq qitiutinneqarpoq. Meeqqat siornatigut misilissimanngisaminnik pinnguartarput – meeqqanik pinnguaqatigisanngisaminnik ilaqarlutik. Meeqqat akornanni ataqatigiinneq patajaallisarneqartarpoq, tamannalu atuanngiffiup kingorna aamma malunnartarpoq.

Sapiissuseqarneq iliuuseqarsinnaassuseqarnerlu Meeqqat tamarmik siornatigut misilinnikuunngisaminnik misiliinissaminnut periarfissaqartarput. Sapernagu nalusap iluatsinnera sapiissuseqalersitsillunilu iliuuseqarsinnaalersitsisarpoq.

Forrige
Forrige

Kalaallit Meerartaat Folkemøde-mi: Susassaqartut allat nammineerluta naaperiartassavagut

Næste
Næste

Nalliuttorsiornermi meeqqat qitiutinneqarput